Ülestõusmispühad (ka lihavõttepühad ehk lihavõtted ja munapühad) on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist. Ajaliselt langevad need kokku judaismi paasapühadega. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.

Paljudes riikides on ülestõusmispühad ka riigipüha, kuid selle pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha.

Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses langevad need ikkagi mõnel aastal samale päevale, mõnel aastal aga erinevale.

Ülestõusmispühadele eelneb kirikukalendris vaikne nädal, mis tähistab Jeesuse ristisurma ja selleni viinud sündmusi. Seepärast on vaikse nädala kombestik kristluses vaikne, mõtlik ja leinaline. Ülestõusmispühad seevastu on suurim kristlik rõõmupüha, kuna need tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist ja inimeste lunastamist. 40 päeva pärast ülestõusmispühi (neljapäeval) on taevaminemispüha ehk suur ristipäev.

Lihavõttepühadest pikemalt